Pikk Hermann on edelatorn mis asub Tallinnas Toompeal.
Pikk Hermann, mis saksa keeles tähendab pikka sõdalast või suurt pealikut, on praegu algsest kolmandiku võrra madalam. Torni ehitati kolmes järgus 14. sajandi keskpaigast kuni 16. sajandi alguseni. Valminud 83-meetrine Pikk Hermann oli keskajal kõrgeim kivitorn Läänemere ääres.www.riigikogu.ee
Pikk Hermann asub linnuse edelanurgal. Pika Hermanni tippu viib 215 astmega kitsas kivitrepp. Umbes 1371. aasta paiku suurendati Tallinna linnust ja seda kindlustati kahe tugeva torni ning kõrgete müüridega. Ehitustöödega tehti algust looduslikult kõige nõrgemini kaitstud lõunaküljel, mille edelanurka püstitati võimas, umbes 40 meetri kõrgune ümartorn. Sellise torni ehitamine osutab kindlalt püüdlusele vastu seista ka tulirelvadele.
Ei ole teada, miks anti tornile Hermanni nimi. Sisearhitektuurilt oli kvadraatselt soklilt tõusev neljakorruseline, 2,9-meetrise müüripaksusega Pikk Hermann tüüpiline valdustorn, mille ülesandeks oli pakkuda meeskonnale vaenlase linnusesse tungimise korral viimast pelgupaika. Neile nõuetele vastasid ka torni ülakorruste köetavad ruumid, kuhu pääses läänepoolselt kaitsekäigult kolmanda korruse ruumi viiva kitsa ukse kaudu. Alumisel korrusel paiknes umbes 15 meetri sügavune vangla, kuhu vangid lasti laes oleva kitsa avause kaudu.
Pikk Hermann on ümmargune, selle kõrgus on 50,2 meetrit ja läbimõõt 9,5 meetrit. Praeguse kõrguse sai Pikk Hermann alles 15. sajandi teisel poolel. Ümbruskonnast avarama ülevaate saamiseks kõrgendati torni siis umbes 10 meetri võrra ja selle ülemine äär varustati peene dekoratiivse kaarfriisiga. www.et.metapedia.org
Pika Hermanni torn asub Eesti Vabariigi Riigikogu hoone läheduses ning torni tipus lehvib Eesti lipp. Riigilipp heisatakse igal päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00, ning langetatakse päikeseloojangul. Lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa Lydia Koidula sõnadele loodud laulu "Mu isamaa on minu arm" fragmendi baasil loodud signatuuri. Esmakordselt heisati sinimustvalge lipp Pika Hermanni torni 12. novembril 1918 – juba enne seda, kui Ajutine Valitsus määras sinimustvalge riigilipuks.
Keskmiselt kulus aastas 15 lippu. Sügiseti tormide ja sadude ajal räbaldus lipp sageli ühe päeva jooksul, hea suveilmaga pidas lipp vastu kuni neli nädalat. et.wikipedia.org
1. http://www.riigikogu.ee/tulge-kulla/toompea-loss/pikk-hermann-ja-tornid/
2. http://et.metapedia.org/wiki/Pikk_Hermann
3. https://et.wikipedia.org/wiki/Pikk_Hermann
Pikk Hermann, mis saksa keeles tähendab pikka sõdalast või suurt pealikut, on praegu algsest kolmandiku võrra madalam. Torni ehitati kolmes järgus 14. sajandi keskpaigast kuni 16. sajandi alguseni. Valminud 83-meetrine Pikk Hermann oli keskajal kõrgeim kivitorn Läänemere ääres.www.riigikogu.ee
Pikk Hermann asub linnuse edelanurgal. Pika Hermanni tippu viib 215 astmega kitsas kivitrepp. Umbes 1371. aasta paiku suurendati Tallinna linnust ja seda kindlustati kahe tugeva torni ning kõrgete müüridega. Ehitustöödega tehti algust looduslikult kõige nõrgemini kaitstud lõunaküljel, mille edelanurka püstitati võimas, umbes 40 meetri kõrgune ümartorn. Sellise torni ehitamine osutab kindlalt püüdlusele vastu seista ka tulirelvadele.
Ei ole teada, miks anti tornile Hermanni nimi. Sisearhitektuurilt oli kvadraatselt soklilt tõusev neljakorruseline, 2,9-meetrise müüripaksusega Pikk Hermann tüüpiline valdustorn, mille ülesandeks oli pakkuda meeskonnale vaenlase linnusesse tungimise korral viimast pelgupaika. Neile nõuetele vastasid ka torni ülakorruste köetavad ruumid, kuhu pääses läänepoolselt kaitsekäigult kolmanda korruse ruumi viiva kitsa ukse kaudu. Alumisel korrusel paiknes umbes 15 meetri sügavune vangla, kuhu vangid lasti laes oleva kitsa avause kaudu.
Pikk Hermann on ümmargune, selle kõrgus on 50,2 meetrit ja läbimõõt 9,5 meetrit. Praeguse kõrguse sai Pikk Hermann alles 15. sajandi teisel poolel. Ümbruskonnast avarama ülevaate saamiseks kõrgendati torni siis umbes 10 meetri võrra ja selle ülemine äär varustati peene dekoratiivse kaarfriisiga. www.et.metapedia.org
Pika Hermanni torn asub Eesti Vabariigi Riigikogu hoone läheduses ning torni tipus lehvib Eesti lipp. Riigilipp heisatakse igal päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00, ning langetatakse päikeseloojangul. Lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa Lydia Koidula sõnadele loodud laulu "Mu isamaa on minu arm" fragmendi baasil loodud signatuuri. Esmakordselt heisati sinimustvalge lipp Pika Hermanni torni 12. novembril 1918 – juba enne seda, kui Ajutine Valitsus määras sinimustvalge riigilipuks.
Keskmiselt kulus aastas 15 lippu. Sügiseti tormide ja sadude ajal räbaldus lipp sageli ühe päeva jooksul, hea suveilmaga pidas lipp vastu kuni neli nädalat. et.wikipedia.org
1. http://www.riigikogu.ee/tulge-kulla/toompea-loss/pikk-hermann-ja-tornid/
2. http://et.metapedia.org/wiki/Pikk_Hermann
3. https://et.wikipedia.org/wiki/Pikk_Hermann